Rabas

1.Tõu ajalugu

Kuldne retriiver on aretatud Sotimaal 19.sajandi keskel Guisachani parun Tweedmouthi poolt.Kuna linnujaht oli sel ajal populaarne, soovis ta aretada tõugu kes tooks saagi nii veest kui maalt., haaraks õrnalt saaki. Ta ristas Tweedi veespanjeli kollase retriiveriga, kelle 4 kutsikat panid aluse tõule. Samuti osalesid aretusprgrammis veel erinevad jahitõud – labradori retriiver, iiri punane setter ja mõned verekoerad. Aretuses edaspidi kasutati ainult soovitud iseloomu ja tööomadustega kutsikaid.Parun soovis muuta olemasoleva retriiveri jõulisemaks, kes samas on kergemini treenitav ja õrna haardega. Esmane registreerimine Inglismaal 1903, 1908 registreeriti kui kuldne siledakarvaline. 1920 sai nimeks kuldne retriiver.

2. Kasutusalad

Kuldne retriiver on algupäraselt aretatud jahikoeraks, tooma lastud saagi ära veest, roostikust,raskesti ligipääsetavalt maastikult.Tema haare peab olema pehme et mitte vigastada saaklooma.

Kuldne retriiver vajab pidevat liikumist ja tegelemist.Eriti hea on kui ta saab oma aktiivsuse välja elada metsas ja veekoguse ümbruses, sest enamus kuldseid lihtsalt armastab vett ja ujumist. Loomulikult ka igasugu porimülkaid, millega uus omanik peab alati arvestama.Tal on hea töötahe ning on lihtsasti treenitav.

Tänapäeval seoses urbaniseerumisega on kuldne retriiver tänu oma lihtsasti treenitavusele kasutuses lisaks jahis ka teraapia-,jälje-,narko- ja pimedate juhtkoerana. Samuti võistlevad nad edukalt kuulekuses, sõnakuulekuses,agilitys jne.

3.Tervis

Kuldsel retriiveril esineb puusa-ja küünarliigeste düsplaasiat,pärilikud silmahaigused-PRA,HC,RD,MRD . Samuti võib esineda ihtüoos, epilepsia, hotspot,SAN.

Soovituslikud terviseuuringud on puusa-ja küünarliigese düsplaasia uuring ning silmauuringud. Paljudele haigustele on olemas geeniuuringud.

Väga sagedaseks surma põhjuseks on erinevad kasvajad.

Seoses kohustuslike terviseuuringute kaotamisega 2013.a. lõpust on nii mõnigi tõust mittelugupidav kasvataja aretuses kasutanud uurimata või erinevate erviseprobleemidega koeri, mis ei tule kuskilt poolt meie armastatud tõule kasuks.

4.Tänapäev Eestis

Kuldne retriiver on tänu oma kenale välimusele, lihtsale karvahooldusele ja kergesti treenitavusele saanud populaarseks perekoeraks üle kogu Eesti. Eesti Kennelliidus registreeritakse aastas keskmiselt 370-500 kutsikat.

Eestis kasvatatakse näituseliini kuldseid, kes on tugevama kehaehitusega. Samas on ka rõõm tõdeda, et viimase viie aasta jooksul on oluliselt kasvanud meie tõus tõuomaste jahikatsetega tegelejate arv. Tehakse erinevaid tõu-ja tasemekatse koolituspäevi ja katseid, kuhu kaasatakse kogenud koolitajad/kohtunikud Eestist ja meie lähiriikidest.

Imporditud on ka mitu tööliini kuldset retriiverit ja on sündinud ka esimene tööliini pesakond.

Murelikuks teeb aga asjaolu, et kutsikaid saab põhimõtteliselt teha igaüks,puuduvad kohustuslikud terviseuuringud. Palju müüakse ka paberiteta kuldseid retriivereid.

Samuti kasutatakse päris palju samu isaseid paaritustes,mis teeb populatsiooni Eestis aina väiksemaks. Mõned kasvatajad on siiski võtnud vastutuse ja teevad ka outcross paaritusi populatsiooni laiendamiseks.

Kõik eelnev paneb sügavalt mõtlema meie tõu tuleviku üle , just silmas pidades tervise poolt ja erinevaid juba tekkinud käitumisprobleeme.